Kuidas linna ümber kolida? Milliseid hooneid säilitada? Mida lammutada ja nullist üles ehitada? 2004. aastal tehti ajalooline otsus Kiruna linna ümber kolimiseks, mille raames lammutati maha vana raekoda, et ehitada uus, milles on säilinud üks vana reakoja oluline element.
Ikooniline 26 meetri kõrgune malmist kellatorn tuli säilitada mis tahes hinnaga, hoolimata sellest, et see oli kõvasti roostetanud ja seda oli väga keerukas ühest kohast teise transportida. Torn kaalub üle kaheksa tonni, on koduks 23le kirikukellale ja suurele hulgale kunstiteostele. Tikkurila töötas välja spetsiaalse kohandatud värvimissüsteemi, et pakkuda kellakonstruktsioonile kaitset ka tulevikus.
Linna sümbol
Torn ja selle 23 kella, mis suudavad mängida erinevaid meloodiaid, kaalub kokku 8,2 tonni. LKAB, Rootsi kaevandusettevõte, kellele kuulub Kirunas asuv kaevandus, tegi ettepaneku, et kellatorn tuleb säilitada ja anda talle uus elu. LKAB inseneriteenuste osakond LKAB Mekaniska vastutas torni teisaldamise ja renoveerimise eest ning see osutus keeruliseks tööks.
"Torn on valmistatud malmist ja oli ajaga väga tugevasti roostetanud. Kogu konstruktsioon tuli pritsiga puhtaks teha ja selle teisaldamine oli väga raske. Tikkurila ja LKAB vahel on olnud head ärisuhted peaaegu 25 aastat, seega oli Tikkurila kaasamine loogiline valik. Tikkurila töötas välja kellatorni värvimissüsteemi, mis on spetsiaalselt loodud malmist pindadele. Samuti pakkus Tikkurila värvimise teostajatele sisulist tuge," selgitab Dennis Åström.
Uus aasta, uus linn
Järgmisel aastal hakkavad inimesed uude linna kolima. Raekoda ja äsja renoveeritud kellatorni kellad on valmis, et seda ajaloolist sündmust vääriliselt tähistada ja Kiruna elanikke tervitada.
Kellatorn on 26 meetrit kõrge, kuid kuna see asetseb seitsme meetri kõrgusel kullatud paneelidega palistatud soklil, on ehitise kogukõrguseks tervenisti 33 meetrit. Kellatorn moodustab uhke vaatepildi koos uue raehoonega, mis kannab Kristalli nimetust. Samas hoones asub ka maakonna kunstimuuseum. Varem seisis torn vana raekoja katusel, viis korrust kõrgemal, nii et pärast kolimist on see maapinnale lähemal.
"Nüüd, kui see asub madalamal, näeme ja hindame kõiki torni kunstilisi detaile. Kui kellatorn vana raekoja katusele paigaldati, ei teinud see kella loojat Bror Marklundi rõõmsaks. Ta arvas, et tema kunsti ja taieste nii kõrgele tõstmine ei väärtusta neid vajalikul määral. Nüüd on tema soovid täidetud," ütleb Dennis Åström.
Kui Sul tekkis küsimusi, siis võta meiega ühendust. Tööstusvärvide kontaktid leiad siit.
