Clarion Hotel Helsinki kuulub hotelliketti Nordic Choice Hotels, milles on 190 hotelli Põhjamaades ja Balti riikides. Norra investori Arthur Buchardti investeerimisettevõte AB Invest AS on Põhjamaadesse ehitanud juba mitu hotelli, kuid Jätkäsaaris asuv Clarion on keti esimene hotell Soomes. Samal nädalal avati Clarion Hotel Helsinki Airport ja lisa on tulemas.
Algselt oli investeerimisettevõttel kavas ehitada ristikujuline disainhotell Helsingi Katajanokka linnaossa, aga Helsingi linnavalitsus ei kiitnud projekti heaks. Järgmiseks alustas ettevõte üle saja meetri kõrguse torni projekteerimist Jätkäsaari linnaossa. Pärast projekteeritud kõrguse vähendamist kiideti projekt lõpuks heaks.
Vana ja uue kombinatsioon
Arhitektuuriliselt on Jätkäsaari keeruline piirkond, sest vaid veidi kõrgem hoone on näha nii maalt kui ka merelt. Clarion Hotel Helsinki koosneb kahest tornist, mis on 78 ja 68,5 meetri kõrgused. Kõrgema torni asukoht on Boulevardi pikenduseks ja madalam on ühel joonel Jätkäsaari tänavatega. Lisaks kuulub projekti hulka konverentsikeskus, mis ehitati sadama vanasse laohoonesse.
Hotelli ehitamine endisesse sadamapiirkonda algas 2015. aasta kevadel ja lõppes ettenähtud ajal 2016. aasta sügisel. Uue hoone pindala on peaaegu 17 000 m² ja konverentsikeskuse pindala on üle 8000 m². Projekt oli raske tiheda ajakava ja kaitsealuselt laohoonele esitatud nõudmiste tõttu. Selle kogumaksumus oli ligikaudu 120 miljonit eurot.
Projekti peatöövõtja oli ka varem Buchardtiga koostööd teinud Norra ehitusettevõte HENT Ab, kellele oli see projekt Soomes esimene. Peaarhitekt Aki Davidsson büroost Davidsson Tarkela Architects kirjeldab projekteerimist järgmiselt: „Jätkäsaari Clarioni idee pärineb projekti investorilt Arthur Buchardtilt, kes on Põhjamaadesse ehitanud ligi 20 talle kuuluvat hotelli. Buchardt on hotelliketiga Choice juba kaua koostööd teinud ja Clarion vastas mõlema eesmärkidele. Buchardti hotellid on kõik ainulaadsed.“
„Loomulikult ärkab arhitektuur projekteerimise käigus ellu, aga selle hotelli puhul pidasime arhitektuuriliste eesmärkide üle väga põhjalikke arutlusi. Teine lugu oli sadama laohoones asuva konverentsikeskusega, mille tööstuslikku ilmet tahtsime kindlasti säilitada. Seda sadamale ja tööstushoonele omast ilmet rõhutati eriti uue hoone fuajees,“ lisas Davidsson.
Tuulises kohas asuva kõrge hotelli põhikonstruktsioon on peamiselt betoonist, kuid seda muudeti jäigemaks raskete püstististe pingutatud teraslattidega.
Sõrestiku ja elemendid projekteeris, tootis ja paigaldas Leedu alltöövõtja Markučiai. Uue hoone reljeefsete fassaadide võrgumustri moodustavad klaasavad ja alumiiniumpaneelid. Värvigamma on valge ja hall.
Hotelli 425 tuba asuvad kahes tornis ja kõrgema torni 16. korrusel on kõigile avatud panoraamvaatega baar Sky Room. Teise torni samal korrusel asub veel üks hotellikompleksi eriline osa – sauna ja katusebassein, mille põhi on osaliselt läbipaistev. Vaadet saab nautida juba klaasseintega liftis, mis ühendab kahte torni.
Arhitekti Lars Soncki projekteeritud ja 1935. aastal ehitatud tühi laohoone muudeti tuhat külastajat mahutavaks konverentsikeskuseks, mis ühendati klaaskoridori kaudu hotelli tornidega.
Hilisklassitsistlikku tööstusarhitektuuri esindava sadama laohoone L2 muutmisel konverentsikeskuseks tuli loomulikult fassaadi ja interjööri osas järgida rangeid piiranguid. Fassaadid jäid suures osas muutumatuks. Merepoolsed aknad tehti suuremaks ja vanad massiivsed uksed asendati uute termoklaasist akende ja terasustega.
Esimesele korrusele ehitati restoran ja baar 450 külastajale ning hooldus- ja personaliruumid. Teine ja kolmas korrus ehitati ümber konverentsiruumideks. Neljas korrus ühendati osalt kolmandaga ning ülejäänud osa muudeti konverentsikeskuse tehnilisteks abiruumideks.
Vanad trepikojad jäid alles ning lisaks ehitati kaks uut trepikoda ja liftid vastavalt uutele nõuetele, millele trepid ja väljapääsud peavad vastama. Laohoone interjööri õhkkond jäeti endiseks näiteks mõne olemasoleva ehitusdetaili, nagu seenekujuliste sammaste ja betoonpõrandate, säilitamisega.
Alvar Aalto vaimus interjöörid
Arthur Buchardt tahtis Katajanokka linnaossa ehitada Alvar Aalto vaimus hotelli ja osalt tuli see vaim ka Jätkäsaarisse kaasa. Hotelli fuajee valged vastuvõtuletid kujundati Aalto kuulsa klaasvaasi vormi järgi. Fuajees ja baaris Sky Room on istmerühmade toolid kaetud arhitekti sebramustrilise kangaga. Sebramustrilisi patju on kogu hotellis. Aalto „korvtoole“ on hommikusöögi saalis, mida kasutatakse ka restoranina Kitchen & Table.
Hotelli sisekujunduse värvikavas – valge ja halli toonid – järgitakse sama vaoshoitud joont nagu välispindadel. Aktsendina leidub hotellitubades, koridorides ja ühisruumides ka musta ning veidi värvilisemaid efektseinu. Kõik värvused on siiski toon-toonis.
Hotelli interjööri maalritööd tegi Esko Nurmisen Maalaamo Oy. Kasutatud tooted pärinesid peamiselt Tikkurilalt. Ehitustööde juhi Vesa Stami sõnul kajastus projekti tihe ajakava loomulikult ka maalrite töös. Sellegipoolest tehti täpsust nõudvad meistritööd kiirustamata: „Peen efektmuster Sky Roomi rohelisel ja kuldsel seinal tehti šablooni abil käsitsi Harmony sisevärvi ja Taika sarja toodetega. Lõpptulemus näeb välja täpselt nagu tapeet.
Avara fuajee ja 16. korruse betoonsambaid töödeldi Tikkurila mati renoveerimisvärviga Nova 7 ning fuajee terassambaid mööblivärviga Helmi. Hotellitubade seinad värviti poolmati renoveerimisvärviga Nova 20 ja laed mati Luja 7 kattevärviga. Koridoride seintel kasutati samuti värvi Luja 7, kuid efektseinad värviti veidi tumedamat tooni värviga Nova 20.
Konverentsikeskuse vanade trepikodade seinad ja laed värviti rohekashalli renoveerimisvärviga Nova 20, aga konverentsiruumide seinad värviti peamiselt maalrivalgeks. Alumise korruse seinad ja köök viimistleti maalrivalge värviga Luja 7. Restorani seintel kasutati telliskivipunast aktsentvärvi viitena paiga ajaloole. Kolmanda korruse kõrge lagi kaeti mittepeegeldava musta värviga Kattomusta.
Kliendid ja teised külastajad
Tamperes on panoraamvaatega baar väga edukas. Torni hotelli Moro baaris käib nädalavahetustel kuni tuhat külastajat. Jätkäsaari ruuduline kaksiktorn ei jää kindlasti märkamata, aga kas külastajad on leidnud tee Clarioni Sky Roomi?
Hotelli direktori Inari Lehtineni sõnul on Sky Room äratanud lisaks hotelli külastajatele huvi ka kruiisituristide ja kohalike inimeste hulgas. Seega on koha maine juba päris kaugele jõudnud. Läksin seda kohta üle vaatama laupäeva pärastlõunal ja hoolimata kolmest baarmenist olid seal järjekorrad. Aeg möödus siiski meeldivalt, imetledes kõrgelt ülevalt vaadet udusele Helsingile.
„Konverentsi- ja koosolekukülalised on Clarion Hotel Helsinki ja meie teise hotelli Clarion Hotel Helsinki Airporti Vantaa linnaosas Aviapolises väga hästi üles leidnud,“ ütles hotelli direktor Lehtinen. „Meid on leidnud ka hotelli külastajad – näiteks märtsis iluuisutamise maailmameistrivõistluste ajal oli Clarion Hotel Helsinki täielikult broneeritud.“
Tekst: Arja Schadewitz
Fotod: Aki Schadewitz, Clarion Hotel Helsinki
